"Hei," ütles Charles naeratades, "võib?" küsis ta neidise käest, peaga tühja istme poole nõksatades ja siis maha istudes ja enda võiõlut lauale asetades. Ta oli juba mingine kümme minutit kõrtsis passinud, neil oli nagu Pete'iga kokku lepitud, et saavad seal kokku, aga tundub, et tollel tuli midagi vahele, või õigemini keegi. Mitte, et Charlie sellest väga häiritud oleks olnud. Ikka tuli asju ette. Pealegi sai kõrtsis ka huvitavaid tutvusi teha.

"Sa peaksid kunagi Hufflepuffi puhketoast läbi tulema, seal on igasuguseid erinevaid taimi" ütles ta, vilksamisi raamatu pealkirja nähes, üritades nagu teemat arendada võimidagi. "Noh, eeldusel, et taimed sind huvitavad ja et sa seda hiiglaslikku raamatut koolitöö jaoks ei loe." lisas ta. Noh, nii igaks juhuks. Selgituseks. Muidu arvab Elizabeth veel, et ta üritab teda kuidagi mingi veidra pickup line'iga voodisse saada või mine tea mida kõike veel.

"Hei! Ikka," vastas Elizabeth naeratades kui Charlie ta poole pöördus ja siis ta vastas toolile istus. Kõrts oli üsnagi mõnus ajaveetmis koht. Seal oli mõnusalt hämar ja õdus kuidagi ning külmal talvel oli päris hea sinna sooja kätte põgeneda. Not a bad place to be.
"Mul on viimasel ajal mingi teema taimedega ja milleks need kasulikud on. Koolitöö jaoks see otseselt küll ei ole, kuigi ma oletan, et see võib isegi tulevastes tundides kasulikuks osutuda," arvas Bess muiates. Pickup line'ina oleks see tõesti veider olnud. Originaalne küll, aga siiski veidi veider.
"Mis sind siia toob?" küsis tütarlaps klassivennalt.

Chuck muigas lõbusalt "Kõlab lausa võrratult igava ajaviitena." Daltoni küsimuse peale viskas Charles kiire pilgu üle kõrtsi, aga Peterit polnud ikka kusagil. Ah, mis seal siis ikka. Ongi parem vaade, khmm. "Ah, pidin siin sõbraga kokku saama, aga ta vist lasi mu üle," muigas ta taaskord pilku neidisele viies. "Ja siis vaatasin ja istusin seal," ta nõksas peaga kõrtsi teises otsas asuva laua poole, mille olid nüüd 2 keskealist meest hõivanud "Ja nägin ja mõtlesin, et peaks su nina raamatust välja saama. Ravenid loevad liiga palju, varsti unustategi rääkimise ära," naeratas ta, seejärel ka enda joogist lonksu võttes. "Pealegi on siin lugemise jaoks liiga pime. Võid silmad ära rikkuda," noogutas ta "tõsise" ilmega, jaaa, no ta ka teadis vahel mingeid toredaid fakte. Ja talle tundus, nagu räägiks ta lihtsalt erakordselt lolli juttu praegu. Nagu alati, tegelikult.

"Ei tea. Siiani pole ma pettunud," sõnas Andy, võtmata Charlesi arvamust südamesse. Ta teadis, et paljude jaoks olid sellised asjad igavad, aga see tolereeriv putukas ta peas ei lasknud end sellest heidutada.
Lizzie vaatas koha poole, kuhu Charles peaga nõksas ja viis siis pilgu tagasi noormehe poole. "Seljuhul hakkame me kirjutama kui on vaja rääkida, kuigi võimalik, et see võib ka üsna arusaamatu olla igasuguste huvitavate metafooride ja sünonüümidega," lausus tütarlaps naeratades. Ta pani raamatu vahele järjehoidja ja pani raamatu kinniselt lauale. "Selle faktiga oled sa tsipa hiljaks jäänud," nentis Liz. Tal ei olnud juba ammugi mitte ideaalne nägemine. Tihtipeale kandis ta läätsesid ja vahel väga väga väga harva olid tal ka prillid ees.

"Nähh, ma teadsin, et oleksin pidanud varem tulema" naeris Charlie viimase märkuse peale. "Ja siis ülejäänud lihtsurelikud ei saakski teist midagi aru ja te peaksite eraldi ühiskonna moodustama" naeris CD, oiiii, see jutuajamine läheb küll rappa. "Aga mida sina siin teed? Niimoodi üksi." uuris ta siis tüdruku käest. Noh... tüdrukud käisid tavaliselt ju kambakesi. Niimoodi üksi oli neid suhteliselt harva näha. Koolipeal vähemalt. Veel üks asi, millest ta aru ei saanud. Oih... Liz pani raamatu maha. "Ega ma sind ei sega siin? Võib-olla tahad sa siin rahulikult üksi istuda?" küsis ta igaks juhuks.

Elizabeth tõi kuuldavale väikese naeruturtsatuse. "Jah. Meil oleks oma keel ja me elaks majades, mis on tehtud raamatutest," lausus neidis naljatlevalt.
Teised tüdrukud jah käisid kambakesi, kuid Liz polnud päris selline tüdruk. Ta sai küll omasoolistega hästi läbi ja tal olid ka mõned väga head sõbrannad, aga ta ei olnud väga selline kambainimene. "Käisin oma magusavarusid täiendamas ja mõtlesin, et pole mõtet veel kooli tagasi minna ja tulin siia saiakest sööma," lausus ta ja avastas samas, et ta pole oma saiakest veel puutunudki.
"Ei, ei sega. Mul pole seltskonna vastu midagi," tõdes Bess naeratades. Ta pani raamatu ära, kuna see tundus kellegagi vestlust arendades veidi ebaviisakas lisa.

Elizabethi jutu peale Charles muigas ja ütles, vihjates puutumata saiakesele "Ma võin viie galeooni peale kihla vedada, et see saiake pole mürgitatud ja, et sa võid seda süüa" Ta kallutas kergelt pead, muie huulil püsimas," Iseasi muidugi, kui sul baaridaamiga mingi vana vaen on. Sel juhul peaksid sa laskma mul sulle uue saiakese osta" Smooooooth. Not. Ta naeris kergelt enda sõnade peale "Ei, aga tegelikult ka, kas sa sooviksid midagi?" küsis ta neidiselt. Nooo, täis kõhuga on kõik ju palju rahulikumad ja mõistlikumad. Siis ei pea ehk nii palju kartma, et ravenclaw'lane millegi peale, mida ta öelda võib, solvuda võib. Naiste tundeid ei tohi ju haavata. Pealegi on ikka viisakas ju nõrgemale sugupoolele välja teha võinii. Nii oli teda vähemalt kasvatatud.

Elizabeth muigas kavalalt. "Tead, ära luba siin midagi. Võtan veel kihlveo vastu ja oledki rahast ilma," lausus ta. Ta teadis, et saiake polnud mürgitatud ja baaridaamiga polnud tal ka mingit vaenu. "Ei aitäh, pole vaja," keeldus tütarlaps pakkumisest viisakalt. Tal polnud mingit väga nälgagi ja rahulik oli ta nagunii. Andy ei olnud ka mingi eriline solvuja tibi ja isegi kui ta ka solvuks, siis suurima tõenäosusega ei saaks Charles sellest teadagi. Neidis oleks sama hästi võinud kivi olla, millele on rõõmunägu peale joonistatud. Ta ei lasknud inimestel oma tundeid haavata ja kui see juhtus siis ei eksponeerinud ta seda kellelegi.

Nojaa, aga kust Charlie seda teadma oleks pidanud. Tema jaoks olid kõik naissoost olevused äärmiselt ettearvamatud, aga samas paeluvad. Nagu lohed. Mitte, et ta kunagi ühtegi lohet näinud oleks, need olid Inglismaal siiski ebaseaduslikud. "Ega mul rahast kahju poleks" ütles Chuck õlgu kehitades ja naeratas. Noh, kaotab, siis kaotab selle raha. "Mida sulle muidu teha meeldib? Peale taimede õppimise loomulikult" küsis David siis ning võttis lonksu enda joogist ning jäi ootavalt neiule otsa vaatama.

Elizabeth muigas lõbusalt. Ta võttis ka ampsu oma saiakesest. Täitsa lõpp kui hea see oli. Kui ta kuulis talle suunatud küsimust jõi ta lonksu võiõlut ja samal ajal moodustas peas juba vastust. "No taimede õppimine on rohkem viimase aja teema, aga mulle meeldib ka üleüldiselt lugeda ja ma tegelen ka muusikaga," vastas tütarlaps. "Mõned muud hobid on veel, kuigi need jäävad tavaliselt nende kahe varju. Millega sulle endale tegeleda meeldib?" küsis Andromeda naeratades.

"Muusikaga?" küsis poiss huvitatult "Mõnda pilli mängid? Või rohkem kuulad või laulad?" pudenes veelgi küsimusi Charlie huultelt. "Kas sa muguraamatuid ka loed?" Neidise küsimuse peale Charlie mõtles natuke ja kehitas siis õlgu "Nooh.. filme meeldib vaadata ja ega mul on päris suur kollektsioon ka neid. Filmid on nagu... mugude versioon meie liikuvatest piltidest või nagu näidend, mis on liikuva pildi moodi" üritas Charlie seletada seda mugumõistet tüdrukule. Ta ei teadnud, kas too oli näinud kunagi mingit vilmi või mitte, aga ega võluritele võis ikka vahel mõnda muguasja selgitada, ega see liiast ikka ei tee. Rohkem nagu poisil mingeid huvitavaid hobisid polnudki.

"No kuulan muidugi ikka, aga mängin ka pille. Klaverit ja viiulit," vastas Eliza. Laulmise jättis ta välja, kuna sellega tegeles ta vähem ja ikka väga väga omaette. "Ikka loen. Neil on üsnagi palju huvitavat kirjandust," lausus ta. See, kuidas Charles püüdis mugumõisteid talle selgitada lihtsalt ajas teda veidi naerma. Armas, kuid ebavajalik. Neidis oli mugumaailmaga väga hästi kursis. Ta isa oli mugu ja ta oli kasvanud üles enamasti mugukeskkonnas, teades, et ta on nõid. Ta vanemad ei isoleerinud teda kuidagi sellest maailmast välja ja seega oli tütarlaps väga hästi kursis ka kõige uuemategi muguasjadega. Tal oli ka mitmeid mugusõpru, kes olid väga toredad ja kellest paar eriti lähedast teadsid ka, et Liz on nõid. Nendega pidas ta üsna tihedat kirjavahetustki. "Ma tean väga hästi filmidest. Mulle meeldivad need ka. Mõningad tänapäeva filmid on küll üsna nõmedad isegi, kuna enamik kõige paremad ideed on juba tehtud ja olemas ja hästi tehtud, aga väga hullu pole, kuna vahel on ka üsna originaalseid ja häid filme," avaldas Andromeda arvamust, näol naeratus.

Charles noogutas "Mulle meeldivad ka pigem vanade filmide ideed, võinii, aga filmindus on nii kaugele arenenud vahepeal ja praegune teostus on lausa peaaegu et üle mõistuse, kuidas nad selliseid asju ilma võlukunstita teevad. Nagu näiteks... lohed. Mugud ei tea, et lohed päriselt olemas on, ometi on osad lohed nii reaalselt tehtud, et hakka või uskuma, et mõni võlur laenas neile enda lemmiklooma." ütles CD õhinal ja naeratas kergelt häbelikult. Ta läks ikka õhinasse, kui keegi filmidest rääkima hakkas, tema lemmikteema ikkagi. Kuna ta silmad häbelikult hetkeks maha lõi ja siis tagasi üles tõstis, jäid ta silmad muidugi otseloomulikult kauemaks, kui viisakas oleks olnud, neidise dekolteele. Uhm... jeah, ta tõstis kohe pilgu kiiresti üles tüdruku näole, kui taipas, et oli vist veits ebaviisakalt jõllitanud. "Ma...eee... jah. Soovid veel midagi juua?"

"Tõsi, kuigi kõik need asjad on arvutitega tehtud ja see on tegelikult vägagi vinge. Nad on tehnoloogiaga nii kaugele jõudnud, et nad suudavad paljusid asju teha. Nagu näiteks lohesid," lausus Elizabeth rõõmsalt. Võimalik, et nii mõnigi nõid või võlur oleks ta poole mõne pahura pilgu saatnud, kuid neiu arust oli mugude tehnoloogia tõesti hea ja ka praktiline. Nõiad ja võlurid kasutasid oma elu lihtsamaks tegemiseks võlukunsti ja mugud kasutasid tehnoloogiat. Fair trade.
Andromeda jõi ära oma võiõlle lõpu ja pani ka tähele Charles'i pilku. See tõi ta näole kohe vägagi lõbusa muige. Ta täitsa mõistis, et meesterahvas ja puha ja peale selle ta kandis siiski ilusat tumepunast kleiti, millel oli v kujuline dekoltee. See oli mõneti meelitav isegi. Oleks see pilk olnud mõnelt vanamehelt oleks see veidi kriipi olnud, kuid Charlesil oli veel rohkelt aega selle eani.
"Üks võiõlu kuluks ehk küll veel ära," arvas Bess, lõbus muie endiselt näol.

Charles noogutas, märgiks, et ta oli kuulnud, ning tõusis siis ja üsna varsti oli tagasi kahe võiõllega. Baari ääres oli tal ka natuke aega mõelda. Talle tundus natuke veider, et tüdruk oli lihtsalt selleks, et endale šokolaadi osta, ennast nii uhkelt riidesse pannud. Äkki ootas neiu hoopis enda kutti? Või oligi ta natuke sassis, nagu Pete muudkui talle selgeks teha üritas. Peteri arvates olid päris paljud inimesed Sigatüükast natuke sassis. Mitte, et ta ise muidugi kaine mõistuse etalon olnud oleks. Ja ega Charles ka ju ei olnud päris normaalne. Ja muidugi poiss vahepeal mõtles, et peaks olema natuke normaalsem, et võib-olla siis ta leiaks kunagi endale ütdruku ka, aga talle oli alati tundunud, et normaalne olla on palju igavam ja, et ta eelistaks ikka seda, et on lõbus, sellele, et olla armunud. Muidugi ta polnud kunagi reaalselt o l n u d armunud, nii, et selles võis ka probleem olla. Jaa... leti ääres nende paari sekundiga, kui baaridaam talle jooke valas sai ta vägagi sügavaid mõtteid mõlgutatud.
"Palun" ulatas ta ühe joogi tüdrukule ja istus taas ta vastas olevale istmele. "Sul on ilus kleit" kommenteeris ta neiu riietust "Aga miks nii pidulik?"

Elizabeth istus samal ajal omal kohal ning vaatas aknast välja. Samuti sõi ta viimaks ära oma saiakese, mis oli taevalikult hea. Liz ise ei arvanud küll, et ta oleks uhkelt riides olnud. Pigem, et tal oli täna tuju riietuda veidi naiselikumalt. Kui ta oleks tahtnud olla pidulik oleks ta kandnud hoopis teistsugust kleiti ja seda hoopis teisel moel ka. Tema praegune kleidike oli üsna tagasihoidlik. Peale selle olid tal jalas papud ja ta küljes ei rippunud ühtki ehet. Lokkis juuksedki olid lihtsalt lahti ja tsipa ka tuule poolt sasitud.
"Aitäh," ütles Andromeda kui sai omale uue joogi. Ta turtsatas küsimuse peale. "See ei ole mitte kuidagi pidulik. Kui ma püüaks olla pidulik kannaks ma ehteid, kontsaga kingi ja mu juuksed näeksid välja palju paremad kui see praegune harakapesa," lausus neidis lõbusalt muiates. Mehed ja naised olid tõesti erinevad. Juba nende arusaamad olid erinevad. Nagu näiteks see pidulikkuse arusaam.

Charles vaatas Elizabethi kergelt kallutatud peaga "Minu meelest näed sa igatahes väga hea välja ja pidulik. Liiga palju kulinaid-kõlinaid ei ole ka hea. Lihtsuses peitub ilu." No kus nüüd tuli alles vilosohveerija välja. "Ja mulle meeldivad su juuksed." ta naeris veidi närviliselt "See tähendab, et need on niimoodi kergelt sassis ja lahedad. Mulle igatahes meeldib" ütles ta ja võttis siis kiiresti võiõllest ühe suure lonksu, põsed kergelt kuumamas. Tjeaaah, ta oligi siuke väga awkward. Ja praegu jooksis ta peast läbi välja palju mõtteid, üks ebasobivam kui teine ja see ajas teda veelgi rohkem segadusse.

Andromeda naeratas vaid Charlesi jutu peale. "Ilu on vaataja silmades," nentis tütarlaps. See, kuidas noormees oli selline veidi närveeriv ja kuidagi olemuselt kohmakas hetkel oli veidi naljakas ja ka armas samal ajal. "Njaah, lokkis sassis juuksed pole tegelikult väga hea kombinatsioon," pidi ta tunnistama. Ta lootis, et tuul neid rohkem ei sasi või muidu oleks tal olnud parajalt tegevust oma juuste lahti kammimisega. Lokkis juuste 'võlud'. Ka Bess võttis lonksu oma joogist, jälgides veidi siiski Charlesi.

Charlesil hakkas tegelikult natuke ebamugav, kui Elizabeth teda muudkui jälgis. See oli natuke creepy. "Miks siis mitte? Täpselt selline seksikas messy bed-hair look ju." muigas kutt enne, kui talle täpselt kohale jõudis, mida ta just öelnud oli. Nooh... nüüd oli vist juba liiga hilja öeldut tagasi võtta. "Seda, et.. mulle igatahes küll meeldib. Mida sa tänavusest slytherini lendluudpallivõistkonnast arvad?" vahetas ta siis järsult teemat. Mitte, et ta isegi teemast midagi eriti jagaks, loomulikult. Nüüd oleks küll hea, kui tal oleks ka üks Fuzzwald, kes talle nõu jagaks. See oleks temast väga armas.

Charles naeris kergelt "Aaah, no siis küll. Pead tasakesti pusima nende kallal, siis ehk saab. Ega ma ausalt muidugi naiste juustest midagi ei tea. Emale tehakse enamasti see ära ja ega ma teda üldse tihti ei näe" naeratas ta selle jutu peale. Huhh. Ta oli pääsenud. "Ega ma ka ise päris eriline lendluudpalli fänn ei ole" tunnistas ta ausalt. "Mulle meeldivad pigem filmid ja kohad kus ikka nalja ka saab ja nii. Lendluudpall on minu jaoks liiga... veider" Oh the irony.

Charlie noogutas ja võttis lonksu enda võiõllest "Jaa, kõik lähevad nii närvi nende pärast. Kõik need majadevahelised kaklused ja kõik. See on ainult mäng ju. Üldse ei saa aru, miks nad lihtsalt chillilt seda ei võta" kehitas kutt õlgu. "Aga kust sa üldse nii palju filmidest tead?" küsis poiss siis uudishimulikult. No puhtavereline tüdruk siis ilmselgelt ei olnud, eksole.