"Sitta ma teen su tervist korda, äri endale immuunsus," turtsatas Tristan. Oma mure, et nii kergelt haigeks jäi. Ta poiss oli vaid natukene nuusanud ja piust köhinud tema juures. Polnud võimalustki, et tema pärast dork haigeks jäi. Kui dork ennast püsti ajas, tõusis ka Tristani pilk temale, see kutt oli pikk... ning ta muigas nooruki sõnade peale. "Rääkima oled küll julge," ütles ta jahedalt, kui noormees tagasi koolimajja minema hakkas. Aga teha midagi ei julge. Okei, võib-olla julges ja Tristan lihtsalt provotseeris teda, aga tal oli ka igav, seega ta tegigi kõike, mida ei oleks pidanud vast tegema.

"Ja miks ma seda tegema peaksin?" küsis Tristan huvitatult, kui dork tähelepanu jälle temale suunas. Mwhaha. Okei, ta tundis jah, et kutt vist väga ei ole huvitatud tema provotseerimisest, aga vähemalt Tristan sai siis... tagajärgedeta nokkida. Lisaks oma külmetusele murtud nina ja muid veriseid kehaosasid ta ju ka päris saada ei tahtnud, seega talle sobis see ka, et dork kuidagi talle kallale ei tulnud või midagi. Ainult sõnadega. Noh, mis seal siis ikka. Tristan polnudki suurem asi kakleja.

Tristan muigas pisut. Eks ta siis mõistatab, kui dork pole nii lahke, et talle seda öelda. Noormees ei reageerinud väga selle peale, et dork talle näitas, et ta võib järve külastada, vaid silmitses ümbrust. Nii väga tahaks joonistada. Tristan sirutas püsti tõustes oma sõrmi, jättes dinosauruse sinna, kus see oli. Too dork oli ammu lossi kadunud, aga Tristan kavatses ka nüüd sinna minna, et hommikusöögilegi ilmuda.

OT: Teema läbi.