Ehk siis Tristan istus peale lõunasööki väljas, Peksja Paju juures. Noormehel oli tunniplaani järgi ka järgnev tund vaba, seega poiss oli kõikide oma kodinatega õue ühe normaalse puu alla istuma läinud, selg vastu puutüve, ning tema kõrval oli kott, millest poiss oli välja otsinud enda joonistusploki, hariliku ja kustukummi. Ta parasjagu joonistas lossi, sellisena, nagu see talle sealt praegu paistis. Ilus oli. Tristani riietusest nii palju, et ta kandis koolivormi, ehk tumedaid pükse ja valget triiksärki ning Slytherini vapiga vesti. Nagu tavaliselt. Talle meeldis see kombinatsioon väga.

OT: Ally.

Walleryl oli samuti vaba tund ja talle sobis see väga hästi. Pärast lõunasööki ei viitsigi tunnis kaasa mõelda. Tavaliselt veedab Ally vabad tunnid puhketoas, kas siis niisama lugedes või järgnevateks tundideks valmistudes, aga täna ta ei viitsinud. Seitsmendikel oli ka vaba tund ja seega oli puhketoas üsna rahvast täis. Seega jalutas Felicecilley väljas. Jõudnud Peksja Paju juurde, kahtles ta, kas lähemale minna, kuid siis nägi ta Tristanit seal läheduses asuva puu all istumas. Ally naeratas kergelt ning võttis siis suuna poisi poole. "Hei, Tristan," tervitas Neiu teda, istudes noormehe kõrvale. See, kas see kutti häiris, ei huvitanud nõiaussi üldse.

Tristan oli parajasti lossi tornide joonistamise juures, kui üks noorem slytherini neiu tema poole jalutas ja teda lausa nimepidi tervitades tema kõrvale istus. "Hei..?" vastas Tristan natukene kahtlevalt. Mitte, et tal midagi selle vastu oleks, et neiu sinna tuli, slytherinlane vähemalt, aga tal ei olnud hetkel õrna aimugi, mis selle tüdruku nimi olla võis. Midagi A tähega vist. Või oli tema see, kellel oli väga-väga kahtlane nimi ja tema puhul A-tähega hüüdnime kasutati? Kõik on võimalik.

See on tegelikult päris solvav juba, et Tristan pole viie aastaga suutnud tema nime selgeks õppida. Näitab suurepäraselt seda, kui külmaks neiu teda jätab ja see ei meeldinud Allyle. "Mu nimi on Wallery Felicecilley," ütles neiu tähtsalt,"aga sa võid mind Allyks kutsuda, kui sa ei suuda mu nime meelde jätta." Kuidas kutt üldse nõiasõnade tunnis hakkama saab? Loitsud on palju keerulisemad kui tüdruku nimi. Noh, järeldusi tehes võib öelda, et ju siis loitsud on kuti arvates tähtsad ja need pakuvad talle piisavalt huvi, et neid pähe õppida.

Tristan naeratas kergelt, kui neiu vaevus ennast tutvustama. Ja Tristan ei pidanud küsimagi! Sellel tüdrukul on head tajuvõimed. "Wallery Feli...cecilley?" Tristan kergitas pisut kulmu. "Sul on kahtlemata huvitav nimi," ütles poiss õrnalt muiates. Ta suunas oma pilgu tagasi lossi poole ning tõmbas järgmised jooned paberile. Aga oligi õigus selle suhtes, et see neiu oli see, kellel oli veidralt pikk nimi ja tema hüüdnimi algas A-tähega. Ally. Seda on lihtsam meelde jätta. Ning loitsud tõepoolest Tristanile väga meeldisid. Ega tal ilmaasjata nõiasõnade õpikud täis soditud polnud kõikvõimalikke loitse ja nende tuletusviise. Mis ta ise teinud oli.

Soperdatud variandid tema vanaemade nimedest. Ema leidis, et nõiatüdrukul ei tohiks olla tavaline briti nimi. Huvitav nimi küll, aga kergelt tüütu juba, et esimese ropsuga kellelegi meelde ei jää. "Just nii," naeratas Ally, kui Tristan tema nime kokku puterdatud sai. Ehk jääb seekord meelde ka. "Kas just huvitav, aga ma olen kindel, et mitte kellelgi teisel sellist ei ole," arvas Wallery ise. Kuigi tema eesnimi on kirjapildilt vaid selline, mida teistel ei ole. Valeriesid on päris palju. Kui Tristan edasi joonistas, andis see Allyle märku, et tema kõrvalolek noormeest ei sega. "Ma olen su joonistamisandest endiselt lummatud," mainis tüdruk, kes ise üldse joonistada ei oska.

"Ma usun ka, et see on ainulaadne.." Tristan muigas pisut. Mitte nagu tema. Tristan Oliver. Suhteliselt tavalised nimed, kuigi ta oli pärit vanast perekonnast. Perekonnanimi siis ei olnud kusagil eriti levinud, ainult tema suguvõsa meesliinipidi. Ja seda ka siis, kui too puhtavereline naine enda perekonnanime säilitada ei tahtnud või midagi. Sest nad olid igati puhtaverelised. "Endiselt?" küsis Tristan kulmu kergitades, kui oma pruunide silmade pilgu taas nooremale ussineiule suunas. Kas nad olid siis varemgi suhelnud? Mitte, et Tristan väga kedagi peale slytherinlastest klassikaaslaste ning Peteri teaks. Vahelduva eduga suutis ta ka ära tunda nooruki parima sõbra.

Nad on vaid paar sõna varem vahetanud, kui ühel ajal puhketoas on viibinud. "Ma olen sind varemgi joonistamas näinud," lausus Wallery. Ta on noormeest pikalt jälginud, kuni too joonistab. Lummatud mis lummatud. Ja Tristan pole märganud? Ju siis on temal silmi vaid joonistuse jaoks jätkunud või siis on kutt nii omas mullis, et ümbritsev läheb meelest.

"Ahsoo.." Tristan silmitses enda pilti, ning hakkas siis joonistama lossi taha ühte pika kaelaga dinosaurust. Peteril on siis hea meel, kui ta Tristani pilti näeb. Tristanile meeldis, kui Peteril hea meel oli. Noormees joonistas saurust ettevaatlikult, aeg-ajalt kooli poole vaadates, justnagu ta näeks seda seal. "Sa joonistad ka?" küsis ta vaikuse vältimiseks. Poiss lõpetas saurusega kiirelt ja tema harilik hakkas lossi juurde inimesi joonistama, kellest väga aru saada polnud, kes nad olid, aga Tristan teadis täpselt, keda ta seal kujutas.

Wallery vaatas joonistavat poissi ja seda, kuidas harilik tema käes sujuvalt mööda paberit liikus, tõmmates aina uusi ja uusi jooni paberile, moodustades kujutisi, mida Tristan joonistada tahtis. See tuli poisil nii hästi välja, et tekkis kahtlus, et äkki kasutab ta võlukunsti. Aga Ally ei kahelnud. Tal oli paar mugust sõpra, kes võlukunstist üldse midagi ei tea ja joonistavad samahästi kui Tristan. "Ei joonista," vastas Felicecilley,"mul pole ei kätt ega silma." Ta näeb igas asjas tervikut, mitte erinevaid detaile. Seetõttu ei ole temast joonistajat.

Tristan naeratas pisut. "Harjutamine teeb meistriks, nagu öeldakse." Ja kui palju harjutad, siis tuleb ka tulemus. Tristan oli lapsest saadik joonistanud. Sigatüükasse tulles oli ta üha rohkem pliiatsit mööda paberit vedama hakanud ning nüüd oli joonistamine peaaegu tema igapäevane tegevus. Välja arvatud siis, kui ta kott läbiujutatud sai. Nüüd aga oli tal uus plokk ja uued pildid, kus loomulikult esines kõikvõimalikke koletisi, kellest Peter talle jutustanud oli, ning Peteri enda nägu ja ka Tristani enda mõttemaailma loomingut ja tõetruusid pilte.