Kell võis olla miskit viie paiku pärastlõunal, kui Travis, kaks õpikut ja vihik käeotsas, välja suundus, et värskes õhus veidike lugeda. Tunnid olid nüüdseks juba läbi ja seetõttu oli ka kutil endiselt seljas olev koolivorm veidike lohakama üldmulje saanud. Lipsu oli ta tuppa jätnud ja triiksärk oli tumedate pükste peale laotatud, ülemised paar nööpi lahti. Õlgadel oli ta keep, mille ta sobiva puu alla jõudes maha laotas, et sellel istet võtta. Snow, kes muidu travisel sabas oli vudinud, sättis end ühte varjulisse nurka kerra ning jälgis pooleldi avatud silmadega, kuidas tema omanik enda kaks ajalooõpikut keebile laotas ja õigelt kohalt lahti tegi, sättides nende vahele siis vihiku, kus konspekteerimine pooleli oli. Tegu polnud koolitööga vaid lihtsalt hobikorras asjade juurde õppimisega, mistõttu oligi ta endale üldse lubanud töö pooleli jätmise. Aga nüüd olid tal mõned tunnid ikka vaba aega enne õhtusööki. Travis võttis esialgu ühe õpiku sülle, hakates pooleldi jäänud paragrahvi edasi uurima.

OT: Kes ees, see naine! (hopefully. No homo. )

Travis ei pannud lähenevat neidist tähelegi, küll aga ajas Snow end püsti ja siblis Elizabeth'ile vastu, siiberdades siis tolle jalgade juures. Muidugi pidi tema kogu tähelepanu endale saama. Lähenevaid samme kuuldes tõstis ka Travis siiski pilgu ja naeratas sõbralikult neiule, pannes raamatu endale sülle. "Hei! Ajalugu loen siin pisut," vastas kutt, muiates siis kergelt kui ta pilk veel ühele raamatule ja ka vihikule liikus. Pisut oli vist understatement, aga Beth oli samuti raven, nii et tema vast mõistis neid värke paremini kui mõni uss näiteks. Mitte, et Travisel miskit otseselt teiste majade vastu oleks. "Ja sina loed ka miskit?" uuris Travis, pilk neiu käes olevale raamatule liikudes.

Travis muigas kergelt, kui Snow rahulolevalt nurrus, olles lõpuks tüdruku tähelepanu endale saanud. Väike paharet noh. Ta oligi selline veider kassipoeg - keeldus Travise juurest lahkumast. Isegi tundides käis loom temaga kaasas. Õnneks olid õpetajad sellega harjunud ja Snow oli malbe kassipoeg ka. Keris end Travise sülle ja oli seal omaette.
"Ka oma huvist? Või mingi koduse töö tarbeks?" küsis Travis kerge naeratusega, noogutades siis kiirelt. "Muidugi.. Vabandust," sõnas kutt, tõmmates enda raamatud ka väheke kokku poole. Polnud vaja neid nii laiahaardeliselt eksponeerida seal.

"Tulevikus kasulik? Plaanid siis sellega edasi tegeleda pärast kooli?" uuris Travis kohe sõnasabast kinni haarates. Üks tema lemmik jututeemasid oligi see, mida teised pärast kooli edasi plaanivad teha. Osalt sellepärast, et see oli lihtsalt huvitav, aga suures osas ka seetõttu, et tal endal polnud aimugi, mida ta teha tahtis. "Hetkel uurin maagia ajalugu. Aga natuke spetsialiseerun ravenitele ka, keda siin välja on toodud," seletas Travis kerge naeratusega. Sest mida muud ikka oma vaba ajaga peale hakata, eks ole. Kuigi tegelikult.. Jah. Mida muud siis teha oleks? Vähemasti tegi ta midagi meeldivat ja samas ka kasulikku.

"Sul polegi veel viisaastakuplaane valmis kirjutatud? No kuidas nii siis saab," tögas Travis. "Tegelikult on sul täiesti õigus.. Valikuid on nii palju, aga ükski ei tundu nagu see.. Kõigekõige õigem," nõustus kutt siiski, silmitsedes hetke kassipoega, kes nüüd end mugavalt Elizabethi külje alla sisse oli sättinud, lootuses, et sealt ikka paisid saab. "Nooh.." alustas Travis raamatut lappama hakates. "Siin on igasugu tuntud nimesid ka, keda me õpime muidugi.. Aga mu kõige lemmikum on üks naine, kelle nime pole isegi kirja pandud. Millest on muidugi üsna kahju.. Teda nimetatakse lihtsalt 'R'iks, sest selle initsiaali oli ta kuskile kirja pannud. Aga tuleb välja, et ta mõtles ise mingeid loitse välja ja oli üldse igati.. Huvitav. Nii et tema kohta ma nüüd püüan ka rohkem infot leida. Aga nomh.. Üsna keeruline on, sest ajaloolasedki ei tea, millega teda päriselt seostada saab ja nii," vatras kutt õhinasse sattudes. Müsteeriumite lahendamine oli tema arusaam seiklusest. Ilmselgelt.

"Ei, ei ole. Ja miski pole kas kõigekõige õigem või siis tahaks mõneti igasugu erinevate asjadega tegeleda, aga korraga need väga hästi ei tööta," nentis Andromeda õrna muigega. Kassipojal siiski vedas, kuna paisid sai kohe kindlasti.
"Uuh. Kõlab ägedalt. Mu arust peaks teda ju saama seostada selle kohaga, kuhu ta oma initsiaali kirjutas, kuna äkki selle läheduses teatakse, kellega tegu on ja siis ka nende loitsude päritoluga.. Nagu, kuidas need siiani säilinud on võttes siis seda rada tagasi kuni kõige varasema ajani, mil seda loitsu on kasutatud," arutles Elizabeth mõtlikult.

"Just!" sõnas Travis kergelt naerdes. Ohjah.. Kui ta võiks olla ajaloolane, kes vabal ajal loomi ravib ja mõnes koolis keelt õpetab ja siis veel ministeeriumis töötab.. Perfecto. Siis oleks ehk kõik ta ümber ka rahul.
"Jaah.. Aga konks on selles, et see initsiaal leiti mingite üleskirjutiste pealt ja neid kirjutisi oli igale poole edasi antud ja selleks ajaks oli see naine ise arvatavasti juba surnud ja.. Samas tasuks uurida küll, kus ta elada võis. Keegi ju pidi teda tundma ja ehk oli tal lapsigi.." mõtiskles Travis, raamatut edasi lapates kuni viimaks ühe leheni jõudis, kus oli lausa pilt säilinud paberitest ära toodud. "Näed.. Mingi selline.." sõnas ta raamatut Beth'i poole pöörates.

Elizabethile oleks sobinud see kui ta oleks saanud pidada väikest maagilist kohvikut, kus müüakse maitsvate roogade kõrval ka nõiajooke igaks vajalikuks juhtumiks ja vabal ajal tuuritaks ta ka oma väikese bändiga ringi ja koguks raamatuid. Ta ei teadnud, kas tema ümber olevad inimesed oleks sellega rahul olnud, aga ise oleks ta küll väga rahul olnud.
Andromeda silmitses raamatus olevat pilti kirjutistest ja liigutas oma suud mõtlikult ühele küljele. "No alustada annaks sellest, et uuriks välja, kus need kirjutised pärinevad, kus need trükiti ja kui veab siis saab sellega ta elukoha ka teada," arvas neidis, paitades mõtlikult kassi.

Kõlas ju täitsa hea viisaastakuplaanina. Kuigi neid kõiki asju ajalises mõttes ära jagada saaks keeruline olema. Aga miks üldsegi nõuti inimestelt vaid üht suurt valikut. Kõik võiksidki paljusid asju korraga ja üheaegselt teha. Palju produktiivsem lahendus.
"See on.. Täitsa hea idee," muigas Travis, olles ühtaegu põnevil, et mingi idee ka esile kerkis ja samas veidike pettunud, et tema sellise lahenduse peale ei tulnud. Aga seda viimast emotsiooni ta muidugi välja ei näidanud. "Kõlab nagu mingi hull uurimine.. Äkki hakkame mõlemad hoopis detektiivideks?" naeris kutt. Mis oleks iseenesest ka päris huvitav amet ju.. Jaah, oli vaja neid valikuid veel juurde lisada. "Aga siis tuleks vast alustada selle sama raamatu.. autorist? Kes muu ikka teab, kust see pilt saadud on siia.." mõtiskles Travis. tema õnne arvestades oli raamatu autor ka kutupiilu muidugi.

Mitmeid asju korraga tehes oli muidugi tulemus palju produktiivsem, aga see oli tõesti omaette ooper, kuidas neid kõigi jagada, et end mitte päris ära mõrvata.
Elizabethi pea vajus kuklasse ja ta tõi kuuldavale ahastust väljendava heli. "Sa ajasid selle karjäärivaliku just veelgi raskemaks," nentis tütarlaps lõbusalt naeratades. Vot Travis oli selline tüüp, kellega neid end vabalt tundis, kuna ta oli nagu tema. Ta oli ka selline parajalt segane raven ja tal oli kass. Lizzie sai peaaegu alati läbi inimestega, kellel oli kass või lausa mitu.
"Tõsi," sõnas Andy vaid, kiites Travise mõtte heaks. Ja isegi kui raamatu autor oli oma sussid püsti visanud siis äkki oli tal olnud kena abielu ja järeltulijad, kes olid hoidnud tolle märkmed ja paberid kõik alles. See oleks ju kena.

Travis hakkas samuti naerma, noogutades siis lõbusalt. "Täpselt minu mõte. Aga see võib selline.. öötöö olla. Kui igav hakkad, siis nabid kellegi kinni ja puha," muigas Travis. Ehk mingigi lohutus. Täitsa huvitav oli praegu mõelda, kus nad mõlemad ehk lõpuks lõpetada võisid. Kümne aasta pärast näevad üksteist ja siis on mõlemil hoopis mingi muu amet, millele nad praegu ei tulekski. "Niisiis.." sõnas kutt mõtteist ärgates ja keeras ette tiitellehe, muiates siis lõbusalt. "Thomas Cockburn.. Natukene kahju vaesest mehest lausa," muigas Travis nime nähes. Mis ei öelnud talle muidugi, kas mees elus võib olla. "Ma pakuks, et ta on ajaloolane, sest see raamat on liiga põhjalik, et mingi suvalise kirjutatud olla."

"Tundub suht siuke fuck sleep lifestyle," nentis Eliza muiates. Jah, see oli üsna lapsik turtsatada iga 'huvitava' nime peale, but she just did it. "Ma tõesti ei saa aru, miks inimestel vahel sellised nimed on," tõdes tütarlaps muiates. Ta tõstis hoolivalt ja õrnalt kassipojakese omale sülle, jätkates ta paitamist. Too sõtkus küll ta kintsu veidi ja suutis ka oma küüned sinna suruda, aga neidis ei teinud väga teist nägugi. Ta oli üsnagi harjunud kasside tekitatud vigastustega, kuna tal oli peaaegu alati kuskil kätel küünistusjälgi.
"Või siis on ta ka inimene, kes öösiti on dektektiiv, päeval töötab ministeeriumis ja vabal ajal töötab oma kinnisidee ehk ajaloo kallal," pakkus Bess välja võimaliku variandi mehe olemuse kohta.

"Mnjaa.. Kui niipidi asjale läheneda, siis nii kahju polegi temast," naeris Travis. Mehed. "Ja söök ka.. Ära seda jumala eest unusta," lisas mees kerge muigega, noogutades siis. "Ma kaaluksin küll perekonnanime vahetamist tema asemel. Või ei paneks talle sellist nime tema vanemate asemel juba. Travis muigas kergelt Snow'd hetke jälgides ja keskendus siis uuesti raamatule. Mingit väljastamisaastat ta küll kusagile ei leinud. "Ka täitsa võimalik muidugi.. Üks nendest produktiivsetest inimestest," muigas Travis. "Huvitav, kas keegi on ajaloolaste ajaloost raamatu teinud, kus tema kohta infot saaks?" mõtiskles kutt. Kui ei ole, siis oleks nagu aeg. "Ohh.. Minust saab kirjanik, kes kirjutab ajaloolaste ajaloost ja kirjanike kirjandusest," naeris raven.

"Njaah. Ma olen igatahes täitsa tänulik, et mul on selline nimi nagu mul on. Daltonil pole midagi viga," nentis Andromeda. Tasus rõõmus olla.
"Äkki on mõni ajaloolane maininud teda mõnes oma raamatusvõi on tast kirjutatud biograafia või on ta kirjutanud ise autobiograafia," ütles tütarlaps täiesti mõtteis olles. Vot see oli taaskord aeg, mil ta mõtles, et võiks olla olemas võlurite google. See oleks ju nii kasulik olnud. "Vot see saab huvitav olema," arvas Bess naeratades.

"Mu perekonnanime ei oska mõned ainult hääldada. Need, kes šotimaaga kursis on, oskavad raudselt. Ülejäänutel on hit or miss suhteliselt," muigas Travis. Nüüdseks olid juba enamus ära harjunud muidugi. Aga alguses oli päris naljakas erinevaid variatsioone kuulata. "Tasuks täitsa raamatukogust uurida. Siinne raamatukogu on nii suur, et seal vast ikka miskit leidub," arvas Travis. "Ma arvan ka, et see on üsna huvitav. Vähemalt esimesed paar kuud. Ja siis ma võtan teise ameti," muigas kutt. Kaksikuna oli ta üsna püsimatu. Ja noh.. Elu jooksul tahtis ta ikka võimalikult paljusid asju proovida.

Elizabeth muigas õrnalt. Ta sai omast arust päris hästi Travise perekonnanime hääldamisega. Ta oskas mõningaid aktsente päris hästi. Sinna kuulusid näiteks šoti, iiri ja prantsuse aktsendid, kuid kohe kindlasti ei kuulunud sinna ameerika aktsent. See kõlas tema suust tulnuna lihtsalt väga väärakalt. Aga tal polnud seda ka vaja, ühesõnaga no harm there.
"Leidub vast jah, ainult, et leidmine ise võtab aega," nentis tütarlaps. "Seda ma usun," naeirs Liz noormehe viimase väite peale.

Beth isegi täitsa oskas jap. Noh.. Nagu öeldud, oli Travis nagunii nüüdseks kõigi hääldused ära parandanud. Õpetajatega oli eriti naljakas, sest neile enamasti ei meeldinud, kui neid parandati. "Läheb siis to do listi kirja," muigas Travis. Kirja ta päriselt seda küll kuskile ei viitsinud panna, sest see hõlmaks kusagilt sulepea koukimist. Ja on second thought polnud ta kindel, kas tal mõni kaasaski oli. Vihik samas nagu oli.. "Igatahes.. Räägi mulle hoopis, mida põnevat sa sealt raamatust teada said?" uuris noormees kerge naeratusega.

Bess muigas õrnalt. Ta viis taas korraks pilgu oma raamatule, mille ta oli enda kõrvale maha pannud. "No näiteks.. Basiiliku lõhn on hea kaitseks, õpinguteks, keskendumiseks, mälu jaoks ja ka eksamiteks," lausus tütarlaps. See polnud just miskit erilist. Kogu see teema polnud nii väga miskit erilist, kuigi tema jaoks huvitav. "Ja erinevad õied edastavad erinevaid sõnumeid. Näiteks apelsiniõis tähendab puhtust ja armsust, aga salvei tähendab austust," lisas Andromeda.

"Ei loe maha!" keelitas Travis kiirelt, nähes, kuhu neiu pilk suundus. Kutt kergitas pisut üllatunult kulme, kui neidis rääkima hakkas. "Ma arvasin, et basiilik on lihtsalt.. maitsev. Päris hea.. Hakkan enne õppima asumist seda nuusutama nüüd," muigas Travis. Tasus ju täitsa proovida. Kuigi temal keskendumisega erilisi probleeme polnud. Aga mälu andis alati arendada. Huvitav oli see tõesti. "Selles mõttes, et.. Kui ma kellelegi salveiõie kingin, siis ma austan teda?" uuris Travis. Tasus meelde jätta. Pärast kinkis kellelegi kogemata õie, mis tähendab 'you, me, bedroom, now'. You never know.

"Ei loegi," ütles Bess. Salveiõie osas ta noogutas. "Kaheldav on muidugi see, kas too seda mõistab," nentis tütarlaps. "Roos on veidi keerulisem. Valge näiteks tähendab, et 'olen sind väärt', aga punane tähendab armastust ja need mõlemad koos tähistavad liitu," rääkis neidis veel. "Majoraan tähistab tervist, leedriõis kaastunnet ja eukalüpt hoolitsust ja paranemist." Liz ohkas rahulolevalt. Vahel oli ikka täitsa hea jagada kellegagi midagi huvitavat, mida tavaliselt inimesed vast ei uuriks.

"Sul pole vajagi.. Sa oled niigi tark," sõnas Travis kerge muigega. "Seda küll.." nõustus kutt. Üsna kerge oli unustada, et teised ei pruukinud samu asju teada. Travis oli seda päris tihti kohanud. Ta hakkas millestki rääkima ja teised ei saanud aru. Mitte sellepärast, et nad rumalad oleksid. Nad lihtsalt ei huvitunud taolistest asjadest. "Ja mina arvasin, et roosiga on just kõige kergem.. Tüüpiline armastuse õis," muigas Travis. Samas eks seal oli jah värvidega mingi teema. Must roos vist päris armastust ei tähenda. "Ja kui ma kõigist õitest kimbu kokku panen?" pakkus kutt naerdes.