OT: Siia tulla ainult 6. klassi õpilastel!

Oli algamas selle aasta esimene muundamise tund kuuendale klassile. Õpetaja oli õpilastel palunud kaasa võtta oma lemmikloomad, kes neil koolis kaasas on. Professor ise istus oma laua taga, seljas õpetajale omane must rüü ning prillid ninal. Tund oli kohe algamas ja õpilased juba sisenesid klassiruumi.

"Ma jään hiljaks! Ma jään hiljaks!" kirus Alexandria endamisi, pannes kiiruga enda asju kokku. Tema laupa kattis külm higi, kui ta kiiruga enda muundamise õpikut otsis. No kus kurat see ometi on? mõtles tütarlaps endamisi. Viimaks ta aga naeratas endamisi kergendunult, kui nägi, et õpik vaatab tema voodi serva alt kelmikalt tüdrukule otsa. Väga hea, õpik leitud, pärgamendirullid olemas, sulepea ning tint ka - võib minna.

Tütarlaps lahkus Gryffindor'i puhkeruumist ning võttis renda suuna muundamise klassi suunas. Ta kandis koolirüüd, kui neidise Gryffindor'i värvides lips oli tema kaela ümber liialt lõdvalt. Neiu pruunid juuksed lainetasid nõtkelt tolle õlgadel, kui ta kiiruga enda sammu klassini viis. Ta ei jooksnud, seda mitte. Ta ei tahtnud veelgi rohkem higistada, kui ta seda juba praegu tegi.

Viimaks oli ta klassiukseni jõudnud, kuid enne, kui ta sisenes, ta peatus ning hingas sügavalt sisse. Ta oli raudselt hilinenud. Alex oli selles üsnagi kindel. Ta libistas käe uksele ning lükkas lingi alla, astudes ruumi. "Vabandust, et ma..." Ta vakatas järsku, kui nägi, et peale professori oli klassis väga vähe õpilasi. Tundus, et tund ei olnudki veel alanud. Gryffindor'lase näkku ilmus kerge puna, kui ta endamisi muigas ning klassisolijaid tervitas, võttes seejärel suuna sinna, kus ta oli nüüdseks juba aastaid istunud. Koht oli talle nii harjumuspäraseks saanud, et enam ta seda muuta ei soovinud.

Tütarlaps võttis istet ning juba mõne hetke pärast leidsid asjad tema lauanurgal aset. Libistanud pea ohkega kätele, jäi tütarlaps kannatamatult tunni algust ootama. Tütarlapse kaasavõetud öökull Pheonix näksis mitmeid kordi neidise sõrmeotsa, üritades justkui neidist erksamaks muuta.

Aaron armastas muundamistundi. Tal olid kõik eeldused selles hästi läbi lüüa, ta oli ju pärinud enda puhtaverelisuse läbi Metamorfmaagia võime. Ta võis end muuta kelleks iganes, ainukeseks miinuspunktiks oli sugu. Kuid tänapäeval ei oma see enam ju tähtsust, veidike lustakat meigitoodet ning noormehest võib sirguda teine Angela. Ehk siis kutt, kes näeb välja nagu neiu. Võimas, kas pole?

Mis siis, et muundamises oli ta hea, kartis ta tänast tundi liialt palju. Kaasa kästi võtta koduloom. Kurat, kurat, kurat. Aaron ei sallinud koduloomi, seetõttu ei olnud tal ka ühtki looma kaasa võtta. Nõme. Ei tea, mida nad küll tänases tunnis teevad. Enda looma muuta oleks ju üpriski riskantne. "Kurjam, milline jultumus," mõtles kutt, sel ajal kui ta hiirvaikselt, justkui lennates, mööda pikki koridore liikus.

Pärast mõningaid hetki sisenes Aaron klassi, noogutas vaid õpilastele ning võttis tühja koha klassi tagaosas. Talle meeldis üksi istuda, ta tõepoolest lootis, et keegi tema kõrvale ei istuks, ehkki too neiu, keda ta mõni õhtu tagasi järve ääres nägi oleks ju võinud. Aaron muigas endamisi ning jäi seljärel tunni algust ootama.

Ally astus klassiruumi, kott lohakalt üle õla ja kutsa süles. Hetke klassis ringi vaadanud, võttis ta istet ussipoisi selja taga, kes kohutavalt Tristanit meenutas. Wallery teadis, et tegu on vendadega, aga sarnasus pani teda ikkagi imestama. Ta isal on kaksikvend ja nemad pole pooldki nii sarnased kui Aaron ja Tristan. Neiu asetas koti ja koera lauale ning tõmbas jalad toolile kõverasse, hoides ühe käega põlvede ümbert kinni. Mugavus eelkõige. Felicecilley trummeldas õrnalt sõrmedega vastu lauda, püüdes sellega koera tähelepanu. Talle meeldis vaadata, kuidas Goody kõrvad liikusid, kui too helisid kuulas.

Aaron noogutas Allyle kui too klassi sisenes. Entki ta ei tundnud tüdrukut üldse oleks ta tahtnud, et tema ning neiu eespoolt pingist, keda ta mõni päev tagasi oli kohanud, majad ära vahetaks. Esiteks oleks see teine neiu kordades kaunim, ning teiseks oleks see, et raudselt olles mõnes muu maja õpilane ei tuleks ta Aaroni selja taha istuma. I mean, noormehel polnud sellele vastu, kuid see tekitas temas kõhedust.
Kutil oli täna halb tuju ning ta tõepoolest ei tahtnud kedagi enda taha istuma. Ta pööras näo Ally poole ning muutis seda aeglaselt. Ühtäkki olid tal pikad juuksed ning beebisarnane nägu, järgmine hetk oli ta kiilakas, ent meenutas surnut. Surnut vast seetõttu, et isegi tema põsesarnad tundusid teramad kui pussnuga.
Mõne hetke pärast oli Aaroni nägu tagasi endine ja ta muigas neiule. "Muundumise ABC," lausus ta ise veel muiates.

Sest mõni lihtsalt ei saa kunagi suureks. Ally toetas oma küünarnukid lauale ja pea kätele, põrnitsedes lauda. Tal ei olnud tuju vaadata, kuidas keegi oma nägu venitab, misiganes eesmärgil. Väike Goody ronis Walleryle sülle. "Ahah," tõstis nõiaplika oma pilgu Aaronile, olles tegelikult päris üllatunud, et tolle nägu nüüd endine on.

Kuskilt kostus kellegi vali hääl, mis sundis Alexandriat end oma mõtetest välja kiskuma. Tütarlaps oleks tegelikult parema meelega sinna magama jäänud, kuid otseloomulikult ta ei teinud seda. Tegelikult ei tulnud see kõne allagi, sest enda majale ta tunnis mitteosalemise eest miinuspunkte tuua ei soovinud. Sel juhul oleks terve Gryffindor'i maja tema peale vihaseks saanud. Ta ringutas end vaikselt ning tõstis enda pea täpselt sel ajal, kui Pheonix teda tugevamalt hammustas - ilmselt soovis ta mingit maiust või midagi saada.

Liz ohkas vaikselt, võttis taskust ühe öökullikrõbina ning asetas selle linnu nokkade vahele. Too huikas õnnelikult ning lubas tütarlapsel nüüd keskenduda sellele, mida professor ütles. Neidis jälgis professorit ning viimaks pööras ta enda pilgu noormehe poole, kellest juttu oli tehtud. Tal ei olnud looma kaasas. Gryffindorlane ei naeratanud ega tundnud ka noormehele kaasa, sest oli ju temagi see, kes oleks äärepealt enda linnu maha unustanud kuna too oli peaaegu liiga hilja enda rännakult tagasi tulnud. Korraks mõtles tütarlaps selle peale, mis oleks olnud siis, kui Pheonix ei olekski tagasi tulnud? Ilmselt oleks ta siis sunnitud koolilt öökulli laenama, kuid parema meelega ei oleks ta seda teinud - neid ei saanud eriti usaldada ning tütarlaps ei tahtnud vastutada võõra öökulli tapmise pärast. Tütarlaps ei olnud muundamises kuigi hea.

Gryffindorlane jälgis mõne hetkega slytherinlast ning seejärel pööras ta enda pilgu tagasi linnule, kes nüüd õnnelikult tütarlapse sõrme näksima oli hakanud. Saaks see tund nüüd ometi ruttu läbi.

Muidugi oli see üks ainus kord, kui Travisel reaalselt kassipoega vaja läks, too täielikult kadunud. Kutt oli lausa mures, sest ta oli terve puhkeruumi läbi kamminud ja Snow'd polnud kusagil. Ja kass ei lahkunud tema juurest kunagi. Viimaks ei jäänud kutil muud üle kui Lance tema terrariumist välja koukida.
Kutil oli koolivorm ilusti seljas ja Lance'i pani ta enda keebi esisele istuma, haarates samal ajal enda asjad ja võttes kiirel sammul suuna klassi poole. Ja muidugi tuli talle teel puhkeruumist välja vastu Snow. Kuna kutil polnud aega Lance'i tagasi panna ja Snow temast nüüd enam lahti ei lasknud, võttis ta kassipoja sülle, lootes endamisi, et õpetajal pole kahe looma nägemise vastu midagi. Niigi sai ta mõlemad kooli võtta ainult sellel ettekäändel, et Lance on rohkem aksessuaariks oma klaaskastikeses.
Travis kiirustas klassi poole ja jõudis sinna üsnagi viimasel hetkel, potsatades vabale kohale klassi tagumises osas just siis, kui õpetaja teatas, et tund on alanud. Kutt pani kassipoja lauale ja viis hetkeks pilgu keebile, kus tarantel endiselt paigal püsis. Ja seejärel viis ta pilgu slytherinlasele, kel nähtavasti looma kaasas polnud.
Veidike kõhklevalt andis ta käega märku, et soovib sõna saada, viies pilgu õppejõule. "Mul on kaks looma, nii et ma võin ühe Aaronile anda," pakkus noormees. Abivalmis, as per usual. Pealegi ei sekkunud tema mingisse majade vahelisse võimuvõitlusesse. Majakarikat jahtisid nad muidugi kõik, aga isiklikku vaenu tal kellegi vastu polnud ja pealegi uskus Travis, et majakarikas tuleks saada punkte teenides mitte seetõttu, et teised punkte kaotavad. If that makes sense.
Küsimust tekitas ainult see, mida nad loomadega tegema hakkavad, sest no.. Kui nad neid muundavad. Klõnks. Loodetavasti oli Aaron muundamises hea. Travis igatahes polnud.