Aga Peter libistas oma käe nüüd Tristani kubemelt tema reiele ning naeratas. Missioon oli täidetud, Tristan ei mõelnud enam Enyale. Ta sasis kergelt poisi juukseid ning vajutas tema põsele kerge musi. "Ja kuidas sa ennast nüüd tunned?" uuris Pete. Tõenäoliselt kiimaselt.

Tristan hammustas pahaselt Peteri kaela, kui poiss enda käe eemale libistas. "Nüüd ma olen kiimas ja sina pead sellega tegelema," ütles ta sõrmi kuti juustesse torgates ning ennast kaksiratsi kuti sülle istuma sättides suudles ta Peteri kaela ahnelt, sõrmed ta pead juustest tahapoole sikutamas. Okei, praegu ei olnud asi nii hull, et tal päris kõvaks läinud oleks, aga teda tundes tal kohe läheb ja külma duši alla minemast ta keeldub.

"Aii," kortsutas Peter kulme, kui Tristan ta kaela pahaselt hammustas. Aga see teguviis oli tema meelest nii paganama nunnu. Tristan oli koguaeg nunnu. Siis kui ta kuri oli, siis kui ta rõõmus oli. Koguaeg oli nunnu. Isegi siis, kui ta kurb oli ja nuttis, oli ta nunnu, aga Peter eelistas, et Tristan ei nutaks ja poleks kurb. Nunnu või mitte, kuti pisarad tegid Peterile ka haiget.
Noormees muigas kergelt, kui Tristan talle sülle ronis ja viskas pea kuulekalt kuklasse, kui Tris teda juustest rebis ja tema kaela ahnelt suudles. Ta libistas käed tugevalt ümber noormehe ning hoidis teda tugevalt enda vastas, nautides seda suudlust. Ta tegeles hea meelega Tristani kiimasusega.

Tristan naeratas võidurõõmsalt, kui Peter teda eemale ei lükanud ja tal rahuneda ei käskinud või mida iganes ta tegema ka peaks, ning liibus poisile hoopis lähemale ja hammustas tema kaela taaskord, aga nüüd hoopis pehmemalt, et mitte Peterile liiga palju haiget teha. Tristan sättis enda istumisasendit pisut, seeläbi enda kubet kergelt Pete'i oma vastu hõõrudes ning liikus teise käe sõrmi samuti tema juustesse surudes suudlustega kuti huultele.

Peter ahhetas kergelt, kui Tristan oma kubemega vastu tema kubet hõõrus. Okei, see asi võttis liiga kiireid pöördeid. Ta keeras oma pea suudlusest kõrvale. "Tristan, kallis," sõnas Pete peaaegu õhku ahmides. "Lähme sinna tuppa," palus ta. Siin, tribüünidel polnud kõige targem just seksida.

Tristan kiunatas pahaselt, kui Peter eemale tõmbus. "Mmh, siin saab ka," pomises ta vastuseks, kui huuled Peteri kaelale surus. Tema tahtis kohe. Ta ei jõua küll siin alla kõndida ja vahepeal hirmust pooleldi ära surra ning siis jälle üles marssida. Niimoodi ta polegi siis enam kiimas. Kuigi see oli küll vähetõenäoline. Ta lihtsalt ei viitsinud väga kõndida hetkel.

"Aga mis siis kui keegi tuleb?" küsis Peter kahtlevalt ning vaatas ringi. "See on siiski täitsa avalik koht. Ja inimesi liigub siin. Isegi professoreid. Mis siis, kui keegi meid avastab? Kui keegi näeb?" küsis Peter paaniliselt. Kõik oli võimalik ju!

"Mis siis?" küsis Tristan kulmu kortsutades. Ilmselgelt temal oli täiesti-täiesti ükskõik, kas keegi saab neist teada või ei. Ta tõmbus pisut eemale ja vaatas Peterile otsa, kaval muie huulile tekkimas. "Kas siinsamas, või me läheme sinna tuppa, aga ma võin su käest kinni hoida, kui me sinna läheme. Hoolimata sellest, kes meile vastu tuleb." Tristan vaatas väljakutsuvalt poisile otsa.

"Mis 'mis siis'. Sul oleks ükskõik, kui inimesed meid siit leiaks? Teineteise embusest? Veel hullem, seksimast?" imestas Peter. Tema küll ei tahaks, et keegi neid seksimast leiaks. Isegi, kui nad pidid avalikustama oma suhte. Ultimaatumi peale ahhetas Peter. "Eee," miks pidi tema kutt nii nõudlik ja kaval olema? "Me parem... Ma... Tristan.." Peter ohkas ja kaalus variante. Väljakule sattus harvem inimesi, kuid palju suurem oli tõenäosus, et nad koolimajja jalutades mitut õpilast ja professorit kohtavad. "Okei, siin siis," nõustus Peter viimaks.

Tristan kortsutas kulmu, kui Peter niimoodi kõhklema hakkas ning lõpuks eelistas mugava voodi asemel hoopis sinna jäämist. "Tõsiselt? Tõsiselt??" Tris ohkas sügavalt ning ronis hoopiski poisi sülest maha ja haaras oma joonistusploki ning hariliku, pöörates uue lehekülje ning hakkas täitsa uut pilti joonistama. Okei, Tristanil ei olnud tõesti tribüünide vastu ka mitte midagi, aga ta oli eeldanud, et Peter oleks nõus selle väikese käest kinni hoidmisega. Aga ei. Niimoodi nad ei jõuagi kusagile oma suhtega. Tristani pilk oli kindlalt paberile kinnitatud ning ta joonistas sinna natukene liiga tugevate tõmmetega ja üsna sünget pilti. Jälle polnud tal hea tuju. Kiimas oli ta siiski endiselt ja seda oli näha ka, aga Tris oli kindel, et see vajub kiirelt ära tema tuju pärast või kui ei vaju, tegeleb ta sellega ise, kas kerge käetöö või külma duši abil.

"Mis nüüd juhtus?" küsis Peter kulme kortsutades ning jälgis Tristanit. Ta põimis oma käed ümber noormehe ja toetas oma lõua tema õlale. "Ma sain aru, et sulle sobis siin. Mida kiiremini me asja aetud saame, seda parem ju," arvas Pete, kuigi ta aimas, miks Tristan endast väljas oli. Selle käest kinni käimise pärast. Aga Peter ju tõsiselt kartis avalikkuse ette tulla. Ja koolis oli piisavalt palju rahvast, et olla üsna kindel, et nad nii mõnelegi vahele jäävad oma ühendatud kätega ja siis algavad kuulujutud ja kõik muu jama.

"Mulle sobibki siin," torises Tristan pettunult oma paberile järgmisi jooni tõmmates. Ta jälle ei teadnud konkreetselt, mida ta joonistas. Tihti ta käsi lihtsalt liikus ja ta ei mõelnudki millelegi kindlale. Tristan ohkas korraga ning pani enda joonistusploki rohkem põlvedele ning suunas oma pilgu Peteri poole. "Peter, kallis, ma tõesti armastan sind. Aga ma ei jõua enam niimoodi varjata ja valetada, kes ma olen. Ma ei jõua ja ma ei taha. Ma saan aru, et sa ei julge, aga ma tõesti olen väsinud sellest varjamisest," ütles Tristan nukralt, kui oma pea Peteri õlale toetas ning tema kaelale musi vajutas. "Ma tahaks, et ma võiks olla rõõmus, kui ma sind koridoris näen, mitte teeselda, et ma vaevu tean su nime ja olema nõus kõikide enda majakaaslastega, kes sind mõnitada tahavad. Ma tahan sind kallistada, kui mul selleks tuju tuleb ja su käest kinni hoida. Ma ei taha valetada kogu aeg." Tristan oli oma käed samuti ümber Peteri põiminud ning hoidis teda tugevalt enda vastas. Ta oli nii väsinud sellest varjamisest ja kõigest. Jumala eest, isegi Charlie ei teadnud ju varem. Vähemalt mitte nii, et Peter talle ise öelnud oleks. Ja kui näiteks Enyagi, kes talle jälle meelde tuli, oleks seda teadnud, äkki oleks see armumisejama üldse ära jäänud.

Peter ohkas, kui Tristan rääkiski asjadest, mida Peter juba teadis niigi. Teadis, et need asjad Trisi häirivad ja teda end ebameeldivalt tundma panevad. "Anna andeks, et ma nii arg olen," vabandas Peter sosinal. Ta tõesti kartis ju. Vahel tuli tal lihtsalt kratist kinni võtta ja panna tegema asju, mida ta kartis, sest ise ta neid teha ei julgenud. Peter ohkas taas ning vajutas musi Tristani juustele. "Kui ma luban.. Et me võime edaspidi käest kinni ringi käia koolimajas.. Kas see parandaks su tuju?" küsis Peter ettevaatlikult.

Miks ta siis ometi natukene julgust kokku ei võtaks, et Tristan kogu aeg mingit tobedat pokerface'i kandma ei peaks, kui Peterit näeb? Ta tahtis ju oma armastatut kallistada ja temaga normaalselt suhelda! "Praegu sa lubad," torises Tristan ikka pettunult ja kurvalt. Ta tahtis, et kõik teaks, kui väga ta oma kallikest armastas!! Tris riskis niiii paljuga, kui nõudis avalikkust, aga ta tahtis seda. Isegi, kui kõik teda vihkama hakkavad. Aga Sigatüükas oli üsna tolerantne ühiskond siiski ju. Ainult võib-olla slytherinlased on mingid veidrad, aga ikkagi. Terve kool nende vastu ikka ei pöördu.

Peter ohkas raskelt. Mingi hetkeemotsiooni ajel tõusis ta püsti ja hõikas üle tühja väljaku: "Mina, Peter Daugherty, luban pühalikult hoida kinni oma boyfriendi, Tristan Seaversi, käest. Alates sellest päevast, kuni päevani, mil surm meid lahutab!" Tema hääl oli vali ja kajas üle terve väljaku ja teab, kaugele see veel ulatus. Peter istus pingile tagasi ning kogus end veidi. "Palun ütle, et see natukenegi mõjus, sest ma ei tee seda uuesti," muigas hufflepufflane ing põimis taas käed ümber noormehe.

Tristan kortsutas kulmu, kui Peter end püsti ajas, ja juba jõudis mõelda, et noormees jalutab minema ja jätabki ta niimoodi sinna. Aga ei. Tristan ajas silmad kergelt suureks ning hakkas siis vaikselt naerma, kui Peter jälle istunud oli. "Jah, nüüd ma juba usun," ütles Tristan naeratades. Ta libistas oma käed ümber nooruki keha ning vajutas pehme musi tema huultele. "Arvad sa, et me oleme surmani koos?" küsis ta siis mõtlikult, kui rohkem Pete'i sõnadele mõelnud oli.

"Muidugi arvan," lausus Peter enesekindlalt ning kallistas Tristanit tugevalt ja vajutas musi tema laubale. "Miks me ei peaks olema? Me oleme maailma parim tiim! Me toetame ja täiendame teineteist, nagu üks õige duo tegema peaks," seletas hufflepufflane. "Mina armastan sind ja sina mind. Me oleme loomulikult surmani koos," lisas Pete ning suudles pehmelt Tristanit, unustades tema joonistusploki.

Tristan naeratas õnnelikult, kui noormees ütles, et ta tõesti arvab niimoodi. Muidugi see tegi nooruki õnnelikuks! Ta tõstis oma joonistusploki enda sülest maha ning libistas käed hoopis ümber Peteri kaela, kui suudlusele rahulolevalt vastas. Tema armastas Peterit nii väga! Ja loomulikult ta tahtis elulõpuni koos temaga olla. Täitsa nii kaua, kuni nad lõpuks vanad on.

Peter jätkas kirgliku suudlusega ning hoidis Tristanit tugevalt enda vastas. Ta sasis noormehe juukseid. Mõne aja pärast tõmbas ta Tristani kaksiraksi enda sülle istuma ning lasi end siis selili pingile, toetades üht jalga ühele poole pinki ja teist teisele poole. Tris tahtis ju siin asju ajama hakata, miks mitte end siis mugavalt tunda sealjuures.

Tristan naeratas asendimuutuse peale ning toetas end mugavalt Peteri peale, kui nooruk end selili lasi. Ta libistas käed kuti särgi alla, silitades pehmelt nende alla jäävat nahka ning jätkas samas suudlust. Seks tribüünidel... noh, Peter kahtlemata hakkas selle koolis seksimisega leplikumaks muutuma. See oli hea.

Jeah, see esimene barjäär, et nad üldse Sigatüükas seksisid oli ületatud, nii et nüüd oli ta juba päris vaba mõtlemisega selles suhtes. Pete vastas suudlusele kirglikult, kuid tõmbus peagi veidi eemale. "Täiesti alasti ei võta end eks," lausus kutt vaikselt. Neil polnud nagu seda mugavust seal väga, et täiesti alasti kuskil nühkida.

Ja mõelda vaid, Tristan oli juba enne esimest korda vägagi vabameelne selles suhtes. Et kas ta siis seksib seal koolis või ei. "Mhmh," nõustus Tristan. Praegu ta lihtsalt tahtis Peteri keha puudutada. Ja siis alles hakkab ta tõsisemalt tegutsema. Nagu tema pükse avama, mida hetkel ta ei teinud. Ainult hõõrus kergelt enda kubet poisi oma vastu.

Peter tõmbas Tristani ahneks suudluseks taas lähemale. Ta nautis seda hõõrumist, see oli hea ja äratas tema väikemehe täitsa üles. Tristani oma ka kindlasti. Peter suudles noorukit veel ahnemalt, siis keeras ta tema pead veidi ja liikus suudlustega Tristnai kaelale ning näksas seda kergelt. Nom-nom!

Tristan kallutas oma pead pisut, kui Peter teda kaelale suudles ning libistas peagi oma sõrmed kuti pükstevärvlile, et neid avada. Ta tõmbuski natukene eemale, et tema pükse niimoodi sättida, et ta riist välja sai ja puha. Oh see on tore kogemus. Tristan muigas kergelt, kui ennast noormehe jalgadel tahapoole istuma sättis ning kummardus, et noormehe riist endale algatuseks suhu võtta. Libestit neil ju ei olnud, seega sai Tristan seda niimoodi libedaks teha. Päris kuivalt ta taha saada küll ei kavatsenud. Tristani juuksed vajusid tema näole ette, kui ta aeglaselt noormehe riista imes ja seda oma keele ja huultega pehmelt hellitas.

Peter tõstis pilgu, kui Tristan alla poole liikus ja temast nagu üldse eemale tõmbus. Ta toetas end ühe küünarnukiga pingile ning jälgis noormehe tegevust. Mmh! Tris võttis ta riista endale suhu ning Peter mõmises selle peale rahulolevalt. See oli hea! Väga hea. Eriti mõnus oli Tristanit vaadata, kui ta seal all tegutses. Nõnda erutav vaatepilt.