Mis tal tema vastu on, midagi pole tema vastu! Hoopis teistpidi olid asjalood. "Ma lihtsalt ei taha teda kiusata, olgu? Jäta see teema, dorklastega on palju parem jamada." Tristan vaatas jälle Peteri poole, isegi lootes, et noormees nüüd trepile läheb ning edasi suundub sinna, kuhu iganes ta alguses ka minna ei tahtnud. Ta lihtsalt ei tahtnud, et Enya Peteriga jamaks. Ja tema ise, mis mõttes ta enda kutti kiusama hakkab? Ta oli ikka kaitsev nooruki suhtes.

Ja ikka ei andnud Tristan talle vastust. Või tähendab - andis küll, kuid mitte sellist, mida Enya oodanud oleks. Midagi sellist, mis põhjendaks ta kenasti ära ning kuna see esimene selle sama teema eest ärapuiklemine ei olnud, tekitas asi veidi kahtlusi. "Olgu peale," sõnas ta lõpuks, kergelt ohates, "lähme edasi. Kuid ma luban sulle, et ma ei kavatsegi seda teemat niisama sinnapaika jätta." Asi polnud selles, et ta lihtsalt kiusu oleks tahtnud ajada või midagi - kindlasti mitte. Lihtsalt, ta ei olnud varem noorukit niiviisi käitumas näinud ja see tegi ta ääretult uudishimulikuks.

"Edu sulle," vastas Tristan külma rahuga, muie huulil. Ta liikus nüüd edasi, kui oli veel ühe pilgu sinnapoole saatnud, kust nad tulid, ning astus siis edasi, et otsida hoopis mingeid teisi inimesi. Vähemalt ei juhtu Peteriga midagi enam, see oligi kõige tähtsam, mille pärast Tristan ka muretses.

"Aitäh," sõnas Enya ning isegi muigas korra. Ausaltöeldes ei osanud ta enam väga niiöelda jahtija pilguga ümberringi vaadata, et näha, kes kõlbaks kiusamiseks ja kes mitte. Tema jaoks olid kõik kiusatavad. Aga las ta laseb Tristanil endal valida - pärast satub jälle nooruki mingisuguse.. hmm.. Kes too talle üldsegi oli? Äkki oli tegemist tema sõbraga? Kas ta kartis seda Enyale välja öelda? See oleks kaheldav.

Tristan saatis ühe oma lõbusatest naeratustest Enya poole. Ilma igasuguse jaheduseta. Seda nähti tema näol harva. Ja põhiliselt vaid Peter. Aga eks erand kinnitab reeglit. "Võtame nemad?" pakkus Tristan ühel aknalaual istuvaid gryffindori pisikesi poisse märgates. Mwhaha.

Kui Tristan kedagi märkas, vaatas Enya hetkeks tema poole, et näha, kelle poole tema silmad suunatud olid, ning vaatas seejärel isegi sinna. Kaks väikest gryffindorlast. Wheeee. "Olgu peale," lausus ta, kui siis uesti korra pilgu klassivennale viis. Seekord lasi ta temal alustada - pärast tuleb järjekordne meeleolumuutus ja ta saab piki päid ja jalgu.

Tristan sasis kergelt oma juukseid silme eest ära ning tatsus siis poiste poole. "Oh, nii kohusetundlikud, teete kodutöid ja puha.." Tristan oli oma võlukepi välja võtnud ning hõljutas nüüd poiste paberid õhku, mille peale nemad protestima hakkasid.

Enya jalutas aeglaselt Tristani selja taga, jõudes poisteni alles siis, kui klassivend need õhku tõstis. "Tõsiselt? Ainuke asi, mida te enda kaitsmiseks teete, on lihtne kraaksumine?" pöördus ta gryffindorlaste poole, mille peale viimased vait jäid, ise kergelt pead vangutades. "Niiviisi ei kasva teist mitte kui midagi välja. Äkki tuleks teile juba tulevikuks mõne töö harjutused ette näidata? Näiteks.. koristamise?" Ta viis pilgu Tristanile.