"Alustamegi siis neist, kellele näost-näkku öelda saame.." arvas Tristan muiates. "Ehk sina ütled Charliele ja mina ütlen Aaronile ja Mariale. Ja siis kirjutame juba kirjad. Me võime koos neid kirjutada, siis saame rohkem mõelda." Tristan vajutas oma huuled pehmelt kuti kaelale ning suudles seda õrnalt. "Kui sa tahad koos kirjutada." Tema küll tahaks.

Peter noogutas. "Jah, me võime need kirjad koos kirjutada," naeratas noormees rahulolevalt ning suudles Tristani huuli. Ta sasis õrnalt kuti juukseid ja vaatas talle siis silma. "Aga et siis veel aega on eks," lausus Pete naeratades. Ta kaisutas oma kutti tugevalt. "Ja seni veel saame me dinosaurustest ja muudest toredatest elukatest mõelda eks," naeratas Pete. "Ja pärast seda on meil palju päikesepaistelisi päevi ja kuuvalgeid öid ja kõik läheb hästi ja on tore," seletas hufflepufflane lõbusalt.

Tristan noogutas pisut ning naeratas õrnalt. "Kõik on tõesti hästi ja tore," ütles Tristan rõõmsameelselt. Ta libistas sõrmed Peteri põsele, kui talle õrna pilguga otsa vaatas ning vajutas uue pehme suudluse nooruki huultele. Ta igatses ju iga päev nende suudlemist. "Mis me siis teeme, istumegi siin?" küsis Tristan varsti eemale tõmbudes, sõrmed ikka nooruki põsel, seda õrnalt silitamas. Tema kallikene..

"Istume jah," arvas Peter. "Istume ja kuulame, kuidas dinosaurused mees mulistavad ja kuidas nad lehti söövad. Kuidas krõmpsikud liiva söövad ja kuidas hiidkalmaar end vees liigutab. Kuidas vihmaussid oma käike kaevavad ja kuidas trjumpskid puudeotsast meid vaatavad. Kuidas tähed särama löövad ja kuu meile teed valgustama hakkab," seletas Peter unistavalt, pooled tegelased ilmselgelt välja mõeldud ja eksisteerimas ainult tema peas.

Tristan naeratas Peteri jutustust kuuldes õnnelikult. Tema oma siiski. Tema pisike rääkis sellist ajuvaba juttu. Talle meeldis. Tristan toetas oma pea rahulolevalt tagasi Peteri rinnale ja sulges silmad, kui reaalselt jäigi kuulama ning tema kujutlusvõime talle ka neid helisid esitas. Üks väga meeldiv kogemus see oli... niimoodi nad istusidki seal mitu tundi ja kuulasid helisid, mis olid olemas ja mida vaid nende kujutlusvõime neile esitas.

OT: Teema läbi.